Teisipäev, kuupäev tundatu...

Kella 6 aegu hommikul kolisime õue magama.Hommikusöök, peale seda väike värskendus merevees ja taaskord kiiri püüdma:)
Läksin mina tuppa ennast ilusaks tegema ja Triin teatab, et paat tuli!!! Arvasin, et see oli mingi nali, ag aoh imet, paat tuligi ja otse sõbralikult naabersaarelt Pranglilt:D Kohale tõi turistid postipaat "Helge" kapten isiklikult. Seltskond koosnes lõbusatest sidehuviga meestest, üks naisterahavas ja üks väike tüdruk. Kõik nad vaimustusid saarest, võtsid kaasa paar suveniiri ning oleksid ka minu läpaka vooluprobleemi lahendanud kui Keri boss poleks ette jõudnud suure generaatori käivitamisega:P Kahjuks ei käianud ta seda piisavalt kaua, sest aku kestis pärast vaid niipalju et Facebooki teade panna. Kokku külastas saart lausa 3 paaditäit inimesi. Keri boss tõi kohale Kanal2 võttegrupi, kes mu pooleks ehmatas, kui kaevust välja ronisin. Kuid väike naiselik kiljatus käib asja juurde:) Lisaks veel üks soome-eesti paar oma jahiga ja need ägedad sõbrad Pranglilt. Kapten rääkis haaravaid lugusid Keri ajaloost, näiteks traktorilegendi olen mina kuulnud juba 3 erinevat versiooni!
Samas sain ka kinnitust oma blondile ajule (miks ma selle päevikusse kirja panin, ei tea:D - lisatud 5.08.2011)
Keri saarel ei ole elanud muud tegelased kui vanad head retsidivistid! NL sõjaväe kõige hullemad kaagid saadeti siia (aasiast, euroopast jne), kes siis riigi poolt antud majaka akende pesemiseks mäeldud piirituse koos Prangli sõpradega pintslisse panid. Samuti ehitati sadam valesti, mistõttu seda enam polegi (nt visati tsemendikotid merre nii nagu nad olid, paberpakendis!), Muuli ei tehtud, oli vaid sadamasild, mida ei kaitsnud jää eest mitte miski. Igati õpetlikud külalised olid:)AAAAA... ja tuumafüüsikaalane õpetus oli ka:)Nimelt väike tuumagenekas ei olegi nii uus asi nagu ma arvasin:)
Õhtul hüppasin sauna pessu ning olengi siin tornis nüüd, õpin oma kiirguseasja ning lähen teen päikeseloojangust paar pilti! Homme kirjutan edasi. Lõikasin lõunat tehes peaaegu pool näppu maha, suhteliselt ebameeldiv on kirjutada. Homseni siis!

Esmaspäev

Öösel oli jube halb magada, õhku polnud. Tegime lõpuks ukse lahti, aga siis pidid kärbsed hulluks ajama. Magasime läbi häda 11-ni ja läksime õue hommikut sööma ning saarevahi põhitööriistaga - binokkel, silmapiiri jälgima. Meie teadmata ei möödu siit saarest mitte üks paat!
Korraga avastasime, et suur laev lausakihutab valget vahtu pritsides Keri suunas... Sõime ja jälgisime mängu. Ja ta jäigi meie ees ankrusse!!! Paadi nimi "Salme" - tegu siis TTÜ mereinstituudi uurimislaevaga. Teevad siin miskit ilmajaamauuringut. Veetsid teised siin pool päeva kah veel:) Huvilistele tegime ka ekskursiooni! Kuid olgem ausad, enamuse päeva püüdsime kiiri, päikesekiiri:)
Õhtul istusime maja ees laua taga (siia on laud ja uued pingid ilmunud) ning nosisime leiba ja nautisime vaadet...

Keri 24.-31.07.2011

Tere, armsad lugejad!

Kirjutan alles peale Keri reisi, sest Keril annab elektrit teadupärast tuulegeneraator peamiselt. Kahjuks on seal aga vool veidi ebaühtlane, enamus seadmeid kannatavadselle ilusti välja, kuid minu läpakas on pirtsakas,nagu minagi;) Ei meeldinud talle ka väikese generaatori poolt toodetud elekter,ainult suur ja võimas generaatorimaja genekas oli mokkamööda, kuid seda oskab käiata vaid Keri boss (nimesid ma siin eriti ei maini). Jutustus on nii nagu ma ta oma päevikusse üles kirjutasin:)

Nüüd meie, merejäneste Kairi ja Triin, seikluste juurde metsikul Keri saarel, kus ei ole mitte midagi teha...

Saabusime pühapäeval, 24 juuli, Keri boss tuli imepisikese kummipaadiga Leppneeme sadamase vastu. Ma kartsin, et me ei mahu ära, aga siiski-siiski. Mahtusime ära: mina, Triin, Keri boss ja meie asjad. Ootamise ajal püüdsin külastada kohalikku sadamapoodi, kuid see oli suletud, seega paanikashokolaadi ei saanud osta. Mis siis ikka, peame hakkama saama ilma paanikata... Sõit möödus väikeste merevaateliste peatustega avamerel:) Paadi turbomootor, ei saanud kütust piisavalt kätte ning seda tuli vahepeal käsitsi juurde pumbata, meie kapten sai sellega suurepäraselt hakkama, harrastades samal ajal hands free paadi juhtimist. Paat ja tema peremees hingavad vist ühes:D Kohalik rahvas (saarevahid) võttis meid sadamas vastu nagu kord ja kohus ning tegimegi vahtkonnavahetuse ilusti ära! Keri bossi juhised peaaegu meeles - mina neid kõiki ei suutnud meelde jätta, ehk Triin on asjalikum, loodan selle peale.