Täna olen terve päev jorutanud mingeid meremehelaulukesi ja viisijuppe kolmest musketärist. Eks süüdi on ka see, et eile vaatasime D´Artagnani ja tema vahvate sõprade lõbusatest seiklustest viimase osa. Vanal heal vene ajal ikka osati kino teha.
Päev on olnud jälle toimekas. Toitsime kajakaid singiga näiteks. Ja mina poetasin neile pessa veel ühe muna, mille unustasin õigel ajal ära keeta. Äkki õnnestub neil sellest veel midagi välja haududa? Mõni meist pakivad siin kotti kokku ja lahti, mõni ei ole sellega veel alustanudki. Tegelikult olen küll oma mõtetes juba homses päevas, nii palju on teha, tuleb jõuda panka ja hambaarsti juurde ja poodi ja kortereid vaatama ja oeh! Ilus lihtne elu ei saagi kesta igavesti.
Ei teagi, mis meie blogist siis saab. Kas see on nüüd siis viimane sissekanne? Tegelikult tean, et vähemalt Kairi seiklused merel jätkuvad õige pea ;) Võib-olla kui teda hästi paluda, on ta nõus ka oma järgmistest vallutusretkedest rääkima. Minu suu läheb vist aga lukku. Aga puhkus jätkub :P Aitäh, et elasite kaasa, lugesite, hääletasite ja toetasite moraalselt merejäneste saarevahi raske ameti kandmist!
teisipäev, 30. juuni 2009
Viimane p2ev Keril
Ongi k2tte j6udnud viimane p2ev. Arvasime, et t2na kyll kylalisi ei tule, aga v6ta n2pust, tuli terve paat:)
Toredad turistid olid, vaatasime ringi, r22kisime saare ajalugu veidi ning siis nad tegid veel paar pilti ja lahkusid.
Meie aga ootame oma paati, mis pidi saabuma 6htul kell 9 umbes... Seega on meil veel v6imalik v6tta p2ikesest viimast. Mina pean homme toole minema, seega loodan kogu sydamest, et paat meile ikka j2rgi tuleb, tegelt tahaks varem koju j6uda, k6ik asjad pessu panna:) Kuid kui paat saabub 6htul, siis pole midagi teha.
T2na on mul veel soogiks makarone ja kanakonserv, siis on sook otsas...
Hommikul olime ka majaka tornis veits, v2ga lahe kasvuhoone:D Nii soe oli seal:)
Ehk panen m6ne pildi ka, nyyd veits kreemi peale ja j2lle p2ikest nautima:)
Toredad turistid olid, vaatasime ringi, r22kisime saare ajalugu veidi ning siis nad tegid veel paar pilti ja lahkusid.
Meie aga ootame oma paati, mis pidi saabuma 6htul kell 9 umbes... Seega on meil veel v6imalik v6tta p2ikesest viimast. Mina pean homme toole minema, seega loodan kogu sydamest, et paat meile ikka j2rgi tuleb, tegelt tahaks varem koju j6uda, k6ik asjad pessu panna:) Kuid kui paat saabub 6htul, siis pole midagi teha.
T2na on mul veel soogiks makarone ja kanakonserv, siis on sook otsas...
Hommikul olime ka majaka tornis veits, v2ga lahe kasvuhoone:D Nii soe oli seal:)
Ehk panen m6ne pildi ka, nyyd veits kreemi peale ja j2lle p2ikest nautima:)
esmaspäev, 29. juuni 2009
Uus küsitlus!
Nähtud skuuter siiski ei randunud, pööras peaaegu ukse all nina ringi ja tüüris tagasi Pranglile. Ehk unustas ära, et poest tuli ju külakosti ka kaasa tuua!
Uudiseid: Lisatud on uus küsitlus: ehk arvake ära, mis on see, millest me mandril tagasi olles kõige rohkem puudust hakkame tundma.
Eile oli sellest juba juttu, mille järgi me siin SAAREL olles kõige rohkem puudust tunneme. Mageda vee probleem sai õnneks lahendatud sellega, et Kairi leidis veel ühe viieliitrise pudeli mageda veega, millega me homseni peaks välja tulema. Kui hakata väga pirtsutama, siis jäid nimekirjast välja veel puhas voodipesu ja küüneviil.
Kommentaariks ja vahekokkuvõtteks teiste küsitluste kohta. Tuleb välja, et meie lugejatest ei ole peale ühe keegi Keri saarel käinud (ja ma tean, kes see üks on, hehhee!). Kaks on siiski võib-olla eelmises elus sinna juhtunud. Neli ei teadnudki, et Keri saar olemas on.
Üksikule saarele kaasavõtmises osutus kõige populaarsemaks- üllatus, üllatus- kena blond poiss ülekaaluka 56 %-ga! Ja päikesekreem ja bikiinid olid tähtsad 27 % jaoks. Üllatavalt paljud mõtlevad siiski ka praktiliselt- tervelt 36 % võtaksid kaasa kuu aja toidutagavara. Võib-olla olid need siis me ainsad meeslugejad. Tore, et leidub ka neid, kes leiavad, et kummipaat ja linnuvaatleja käsiraamat kulub marjaks ära. Üks hääletanu arvas, et ta võtaks oma kaks kätt ja kaks jalga ka heameelega kaasa! Ja eriti hea meel on mul selle üle, et leidub ka inimesi, kes saavad aru sellest, et ka üksikule saarele minnes tuleks igaks juhuks oma saunapuud kaasa võtta (sest on saari, kus puid ei kasva, nagu näiteks Keri saar).
Hääletus ei ole veel suletud, nii et andkejulgelt oma hääl, kes seda veel teinud ei ole!
Uudiseid: Lisatud on uus küsitlus: ehk arvake ära, mis on see, millest me mandril tagasi olles kõige rohkem puudust hakkame tundma.
Eile oli sellest juba juttu, mille järgi me siin SAAREL olles kõige rohkem puudust tunneme. Mageda vee probleem sai õnneks lahendatud sellega, et Kairi leidis veel ühe viieliitrise pudeli mageda veega, millega me homseni peaks välja tulema. Kui hakata väga pirtsutama, siis jäid nimekirjast välja veel puhas voodipesu ja küüneviil.
Kommentaariks ja vahekokkuvõtteks teiste küsitluste kohta. Tuleb välja, et meie lugejatest ei ole peale ühe keegi Keri saarel käinud (ja ma tean, kes see üks on, hehhee!). Kaks on siiski võib-olla eelmises elus sinna juhtunud. Neli ei teadnudki, et Keri saar olemas on.
Üksikule saarele kaasavõtmises osutus kõige populaarsemaks- üllatus, üllatus- kena blond poiss ülekaaluka 56 %-ga! Ja päikesekreem ja bikiinid olid tähtsad 27 % jaoks. Üllatavalt paljud mõtlevad siiski ka praktiliselt- tervelt 36 % võtaksid kaasa kuu aja toidutagavara. Võib-olla olid need siis me ainsad meeslugejad. Tore, et leidub ka neid, kes leiavad, et kummipaat ja linnuvaatleja käsiraamat kulub marjaks ära. Üks hääletanu arvas, et ta võtaks oma kaks kätt ja kaks jalga ka heameelega kaasa! Ja eriti hea meel on mul selle üle, et leidub ka inimesi, kes saavad aru sellest, et ka üksikule saarele minnes tuleks igaks juhuks oma saunapuud kaasa võtta (sest on saari, kus puid ei kasva, nagu näiteks Keri saar).
Hääletus ei ole veel suletud, nii et andkejulgelt oma hääl, kes seda veel teinud ei ole!
nuuks
On jah eelviimane päev. Täitsa kurb on ära minna. On muidugi asju mida ma kindlasti taga igatsema ei hakka, nagu maja hallitavad seinad. Aga neid pisikestest kajakapoegadest, armsatest pontsakatest päntajalgadest, on küll kahju lahkuda. Täna õhtul on kajakad isegi imeliselt vaiksed, justkui aimaksid ette, et homme tuleb paat meile järgi ja nad saavad ühe päeva rahus ja üksinduses saarel peremehetseda, enne kui järgmine saarevaht saabub.
Mina olen siin selle puhkusereziimiga nii ära harjunud, et võiks küll veel paar päeva rahulikult lebotada, nüüd on suurem väsimus välja magatud ja päevituse kohapealt võib ka juba rahulikumalt võtta, nii et jätkuks energiat ka muude asjade jaoks. Kairit ootab kolmapäeval juba töö ja ilmselt ongi hea lahkuda siis, kui veel piisavalt põnev on. Noh ja toidu- ja veetagavarad on ka muidugi üsna napiks jäänud. Mulle istub selline saarevahi elu päris hästi, niikaua kui internet on olemas ei igatse ma eriti muud maailma ja tsivilisatsiooni hüvesid taga. Mul oleks nagu oma elu siin ja kuskil mere taga elab Tallinn oma elu.
Kairi juba pakib, ma ilmselt jätan selle homseks. Pealegi pole veel selge, mis kell meile järgi tullakse. Helistasin just ja siis lubati alles asja uurima hakata.
Aga praegu läheneb saarele üks valge skuuter üsna suure kiirusega, nii et tuleb esindusrõivad selga panna, nõud ära pesta ja igaks juhuks külaliste vastuvõtuks valmistuda.
Mina olen siin selle puhkusereziimiga nii ära harjunud, et võiks küll veel paar päeva rahulikult lebotada, nüüd on suurem väsimus välja magatud ja päevituse kohapealt võib ka juba rahulikumalt võtta, nii et jätkuks energiat ka muude asjade jaoks. Kairit ootab kolmapäeval juba töö ja ilmselt ongi hea lahkuda siis, kui veel piisavalt põnev on. Noh ja toidu- ja veetagavarad on ka muidugi üsna napiks jäänud. Mulle istub selline saarevahi elu päris hästi, niikaua kui internet on olemas ei igatse ma eriti muud maailma ja tsivilisatsiooni hüvesid taga. Mul oleks nagu oma elu siin ja kuskil mere taga elab Tallinn oma elu.
Kairi juba pakib, ma ilmselt jätan selle homseks. Pealegi pole veel selge, mis kell meile järgi tullakse. Helistasin just ja siis lubati alles asja uurima hakata.
Aga praegu läheneb saarele üks valge skuuter üsna suure kiirusega, nii et tuleb esindusrõivad selga panna, nõud ära pesta ja igaks juhuks külaliste vastuvõtuks valmistuda.
Eelviimane p2ev
Peale sauna on ikka palju parem tunne:)
Terve p2ev on paistnud p2ike ja paistab edasigi. Kuna liigne p2evitamine ei ole ka kasulik, siis p6genesin p2ikese eest tuppa hetkeks. Hommikul tuli Keri saare l2histele yks kolmemastiline purjekas, valge:) Kahjuks t6stis ta purjed ennem yles kui ta piisavalt l2hedale j6udis, et pilti teha. Mul on fotokas, millel vaid 3x zoom, seega ei saa v2ga kaugelt pilti teha, aga uhke oli vaadata kyll teist.
T2na meil vist kylalisi ei tule. Toop2ev ju ikkagi. Teen veel viimaseid pilte ja siis pakkima ja k6igi eelduste kohaselt saan homme normaalse tavaelu juurde naasta. See saab karm olema, sest ma olen puhkusereziimiga harjunud juba. Kardan, et kolmap2eval toole naasta saab olema karm katsumus. Kuid syya tahaks kyll juba midagi head:)
Igastahes v2ga tore puhkus, t6eline puhkus, lihtsalt puhka ja kogu moos:) Polegi muud teha! Ainult puhka:)
Terve p2ev on paistnud p2ike ja paistab edasigi. Kuna liigne p2evitamine ei ole ka kasulik, siis p6genesin p2ikese eest tuppa hetkeks. Hommikul tuli Keri saare l2histele yks kolmemastiline purjekas, valge:) Kahjuks t6stis ta purjed ennem yles kui ta piisavalt l2hedale j6udis, et pilti teha. Mul on fotokas, millel vaid 3x zoom, seega ei saa v2ga kaugelt pilti teha, aga uhke oli vaadata kyll teist.
T2na meil vist kylalisi ei tule. Toop2ev ju ikkagi. Teen veel viimaseid pilte ja siis pakkima ja k6igi eelduste kohaselt saan homme normaalse tavaelu juurde naasta. See saab karm olema, sest ma olen puhkusereziimiga harjunud juba. Kardan, et kolmap2eval toole naasta saab olema karm katsumus. Kuid syya tahaks kyll juba midagi head:)
Igastahes v2ga tore puhkus, t6eline puhkus, lihtsalt puhka ja kogu moos:) Polegi muud teha! Ainult puhka:)
pühapäev, 28. juuni 2009
Merej2neste pilte
Kas on see roosa laev valgete purjedega v6i valge laev roosade purjedega mis sealt Soome poolt paistab?
Majakas on seestpoolt päris imposantne. Seinad on meetripaksused ja tugivõlvid nagu kirikutel. Kui seda vene tsaari valitsusajal ehitama hakati, võttis 50 aastat aega, et seda alumist kivist osa valmis saada, sest kivid tuli mandrilt kohale purjetada.
Majakas kogu oma hiilguses.Päikesepatareid toidavad majakat ja tuulegeneraatorid annavad ka meile tuppa valgust.
Kuhu jäävad Prangli mehed ja meie pikisilmi oodatud külakost?
Pilte Kerilt
See pilt on vist esimesel päeval tehtud, oletan selle järgi kui hele Kairi nahk siin pildil on :)
Illustratsioon meie elamistingimustele. Tegelikult on ägedaid pilte veel, sest see maja on seestpoolt lihtsalt uskumatult sürr, aga me ei taha neid kõiki üles riputada. Mina näiteks magan reformvoodis, mille esimene kiht moodustub papitükkidest, teine kahest magamismatist, kolmas kiht vanast tekist, neljas kiht kahtlase päritoluga linast. Aga see on kõige parem voodi terves majas! Ja uni tuleb siin hea. See korter, kus elame meie, on kõige paremini hoitud, ülejäänutes on lagi üsna palju läbi jooksnud, põrandat ja lage siis vastavalt on või ei ole või on natuke säilinud. Paar aastat tagasi sai maja uue katuse, nii et enam õnneks ei pea vihma korral kümne kastruliga pööningule jooksma, nagu varem tehti.
See pilt kommentaare vist ei vaja.
Saarevahi 6ndsushetk
Saun oli ülimalt mõnus! Tunnen jälle tsiviliseeritud inimesena ennast. Kuna meil puudega väga laristada ei olnud, siis väga kuumaks kütta ei saanud, aga leili visates sai ikka saunatunde kätte. Jooksime isegi saunast merre ennast jahutama (bikiinides loomulikult, mõeldes kõikenägevale veebikaamerale). Vahel tekitab see kaamera küll sellise "tere paranoia" oleku.
Pilt on meie õhtueinest enne sauna. Kuna meid täna nii lahkelt shampusega kostitati (küsisin kiuslikult küll maasikaid ka, aga neid soomlastel kahjuks kaasas ei olnud), otsustasime ka väärilise toidulaua korraldada. Oma viimastest nappidest varudest ohverdasime pannkoogijahu. Kairi käis saarel jalutamas ja tuli tagasi metsmaasikatega, nii et saime isegi kõrvale värsket toormoosi. Nämm!
Homme tuleb realiseerida viimased värsked toidujäänused. Õnneks ja samas kahjuks pole neid palju. Endiselt käivad neelud porgandite ja õunte järele (said juba neljapäeval otsa). Ja arbuusi tahaks! apelsinimahla! Kohvi ei igatsegi praeguseks enam taga. Aga magedat vett küll! Ja vein on ka otsas! Kairi mainis et tema telliks jäätist ja kohupiima. Nii et kui satute meile külla tulema ja tee peale mõni pood ette jääb, siis teate, mida meile tuua võiks ;). Midagi magusat on loomulikult ka alati teretulnud! Rabarberikooki kaneeliga või küpsisetorti kakaoga (mulle ilma kohupiimata paluks!), mmm...
Merej2nes Kairi seiklused vol 7
T2na on vist pyhap2ev?
28 juuni?
vist jah:D
Igastahes 2rkasime t2na kell 11 ja hakkasime sauna vett tassima, panime k6ik generaatorid k2ima nagu peab, tipp topp:)
Meist saavad veel niimoodi mehhaanikud:P Siis tassisime sauna vett ja omale ka joogivett, kuigi see pole just parim joogivesi, soolase maitsega on... tahaks normaalset N6mme vett!!! Palun saatke meile seda siia...
Kell 12.00 saabusid 5 soometuristi:) V2ga lahedad vennad olid, tegime ekskursiooni ja nad tegid palju pilte. Yks neist oli siin ennemgi k2inud, aga teised mitte. Kuid k6ik olid ennem Eestis purjetamas k2inud, v2ga 2ge. Pakkusid meile kyyslauguleibu ja muud head ja paremat, kuid meil ei olnud veel oma hommikusooki soodud, seega j2ime seda sooma. Aga selle eest t6id turistid meile meelelahutuseks v2ikesed shamusepudelid:P
Juhuu!
Sellised turistid meile meeldivad;)
28 juuni?
vist jah:D
Igastahes 2rkasime t2na kell 11 ja hakkasime sauna vett tassima, panime k6ik generaatorid k2ima nagu peab, tipp topp:)
Meist saavad veel niimoodi mehhaanikud:P Siis tassisime sauna vett ja omale ka joogivett, kuigi see pole just parim joogivesi, soolase maitsega on... tahaks normaalset N6mme vett!!! Palun saatke meile seda siia...
Kell 12.00 saabusid 5 soometuristi:) V2ga lahedad vennad olid, tegime ekskursiooni ja nad tegid palju pilte. Yks neist oli siin ennemgi k2inud, aga teised mitte. Kuid k6ik olid ennem Eestis purjetamas k2inud, v2ga 2ge. Pakkusid meile kyyslauguleibu ja muud head ja paremat, kuid meil ei olnud veel oma hommikusooki soodud, seega j2ime seda sooma. Aga selle eest t6id turistid meile meelelahutuseks v2ikesed shamusepudelid:P
Juhuu!
Sellised turistid meile meeldivad;)
laupäev, 27. juuni 2009
külmapidu
nii, vihisevad idatuuled ja soojustamata aknad on langetanud toatemperatuuri sellisele tasemele, et otsustasime Kairiga hingeõhu ja sisemise soojuse kokkuhoidmiseks edaspidi omavahel kommunikeeruda msn-i teel.
mis päev täna on?
Kairi ütles juba pea kõik ära. Täna jah, ulub maja ümber tuul ja ajab piitsaga pilvi kokku. Rannakividel kepseldes tahtis mu seeliku endaga kaasa viia, aga ma kadekops ei andnud teist käest. Meri on rahutu ja taevaga harmoneeruvalt hallides toonides. Päevitamisel on kriips peal, mis nahale ilmselt üsna hästi mõjub. Aga mis tähendab, et tuleb endale muud tegevust leida. Võiks ju esseed hakata kirjutama. Aga ei, meile tuleb ju lugeda ja iga kahe tunni tagant ilmateadet kontrollida (kas lubab teisipäevaks tormi või ei luba!) ja nüüd on vaja lõunasööki vaaritada, ja peale lõunat ma ilmselt sukeldun taas kompulsiivsesse lugemisse. Siin majas kapi otsas on peale venekeelse propagandakirjanduse ka mõned head eesti autorid esindatud. Asendustegevusi ikka leiab!
Täna hommikul kuulasime raadiot, et teada saada, mis päevaga on tegu. Ajataju on kuidagi viltu vajunud siin saarel. Just nimelt viltu. Aeg tundub siin alluvat teistele reeglitele kui mandril, justkui seisaks paigal, või teeks iga päev taas samasuguse ringi. Ja ringist välja ei pääse enne, kui oleme mandril tagasi ja siis avastame üllatusega, et ohhoo, vahepeal on juunist saanud juuli ja midagi on maailmas teistmoodi. Ometi kuulame ju raadiot ja loeme netist päevauudiseid, aga see ei loe. Looduse kutse on vist nii tugev, et siin on eriti tajutav inimese tehisliku lineaarse ajakäsitluse ja loodusliku tsirkulaarse aja erinevus.
Ok, tatrad keesid ära, nüüd lõunale!
Täna hommikul kuulasime raadiot, et teada saada, mis päevaga on tegu. Ajataju on kuidagi viltu vajunud siin saarel. Just nimelt viltu. Aeg tundub siin alluvat teistele reeglitele kui mandril, justkui seisaks paigal, või teeks iga päev taas samasuguse ringi. Ja ringist välja ei pääse enne, kui oleme mandril tagasi ja siis avastame üllatusega, et ohhoo, vahepeal on juunist saanud juuli ja midagi on maailmas teistmoodi. Ometi kuulame ju raadiot ja loeme netist päevauudiseid, aga see ei loe. Looduse kutse on vist nii tugev, et siin on eriti tajutav inimese tehisliku lineaarse ajakäsitluse ja loodusliku tsirkulaarse aja erinevus.
Ok, tatrad keesid ära, nüüd lõunale!
Merej2nes Kairi seiklused vol 6
Nii t2na magasin taaskord 11.30ni. Saarevahi elu on raske, Piret juba kirjeldas valvekoera syndroomi. Kahjuks ei v2ljendu see syndroom aga varajases 2rkamises, et kui keegi kylla tuleks ja ma parajasti magan, siis mind vist ei huvitaks ka, et kes tuli;)
Praegu, p2eva jooksul aga on tuult6usnud, t2na on ka pilves ilm. Kuna meie p2ev on t2na veidi kummaline, st p2evitada ei saa, siis on ka meie tegemised teistsugused. Nt sai eile 6htuv veic koristatud ja t2na pesu pestud:)
Raske elu saarevahil;)
Aga midagi head tahaks kyll syya. L2him pood asub 6 km kaugusel s6bralikul naabersaarel Pranglil:P
J2rgmise sissekandega paneme ka kirja, et mis on meie peamised soovid, et mida v6ib meile kylakostiks tuua:)
Meri on j2neseid t2is ja maja uus plekist katus k6lab nagu kummituste kummitus. K6miseb, mis hirmus.
Eile k2isin ka veic saare idatippu vallutamas. Pidin kaks korda kajakapojale peale astuma, ei n2e ju teisi kivi alla ja kivise kaitsev2rvusega. Jube nunnud on, jooksevad eest 2ra suure kisaga, siis v2sib, puhkab veidi ja siis jookseb edasi:)
Yldse on siin h2mmastavalt palju taimi, lilled 6itsevad, karikakrad, sirelid, liiliad, yks iiriski, kummel... samuti ka muid huvitavaid ja mulle tundmatuid kiviktaimla taimi. Samuti on siin ka m6ni punases6stra p66sas. Pmt kui ma tahaksin kuhugi saarevahiks minna, siis v6taksin kyll Keri saare, pood ei ole kaugel, kuigi v2he raske sinna alati p22seda, aga usun, et merej2nes nagu ma olen saaks kummipaadiga hakkama:P
Igal 6htul oleme k2inud majakas loojangut vaatamas ja netti kiusamas ja heegeldamas:) v2ga lahe, majakas on 6htuti ka k6ige soojem koht, kui juhuslikult uks lahti pole...
T2na kylalisi pole veel olnud, olgugi et oleme valmis. Kuid arvestades tuult, selle tugevust ja pilvisust taevas, siis ei pruugi ka keegi tulla:)
J2rgmiste seiklusteni:)
Praegu, p2eva jooksul aga on tuult6usnud, t2na on ka pilves ilm. Kuna meie p2ev on t2na veidi kummaline, st p2evitada ei saa, siis on ka meie tegemised teistsugused. Nt sai eile 6htuv veic koristatud ja t2na pesu pestud:)
Raske elu saarevahil;)
Aga midagi head tahaks kyll syya. L2him pood asub 6 km kaugusel s6bralikul naabersaarel Pranglil:P
J2rgmise sissekandega paneme ka kirja, et mis on meie peamised soovid, et mida v6ib meile kylakostiks tuua:)
Meri on j2neseid t2is ja maja uus plekist katus k6lab nagu kummituste kummitus. K6miseb, mis hirmus.
Eile k2isin ka veic saare idatippu vallutamas. Pidin kaks korda kajakapojale peale astuma, ei n2e ju teisi kivi alla ja kivise kaitsev2rvusega. Jube nunnud on, jooksevad eest 2ra suure kisaga, siis v2sib, puhkab veidi ja siis jookseb edasi:)
Yldse on siin h2mmastavalt palju taimi, lilled 6itsevad, karikakrad, sirelid, liiliad, yks iiriski, kummel... samuti ka muid huvitavaid ja mulle tundmatuid kiviktaimla taimi. Samuti on siin ka m6ni punases6stra p66sas. Pmt kui ma tahaksin kuhugi saarevahiks minna, siis v6taksin kyll Keri saare, pood ei ole kaugel, kuigi v2he raske sinna alati p22seda, aga usun, et merej2nes nagu ma olen saaks kummipaadiga hakkama:P
Igal 6htul oleme k2inud majakas loojangut vaatamas ja netti kiusamas ja heegeldamas:) v2ga lahe, majakas on 6htuti ka k6ige soojem koht, kui juhuslikult uks lahti pole...
T2na kylalisi pole veel olnud, olgugi et oleme valmis. Kuid arvestades tuult, selle tugevust ja pilvisust taevas, siis ei pruugi ka keegi tulla:)
J2rgmiste seiklusteni:)
reede, 26. juuni 2009
Osaluseksperiment: Elu üksikul saarel ja selle mõjud vaimsele tervisele: vol.1
Täna peale tavaliste triviaalsete tähelepanekute ka midagi "filosoofilisemat". Nimelt olen üksikul saarel olles paremini hakanud aru saama loomade hingeelust. Täpsemalt siis kujutan endale nüüd päris hästi ette mida tunneb üks tavaline valvekoer. Anna inimesele majaka võtmed ja üks väikene saar valvamiseks ja puudub vähe sellest, et ta hakkab haukuma ja lõrisema kõikide sissetungijate peale.
Oleks mu haistmismeel kolm korda nii hea nagu keskmisel inimesel, siis küll hommikul ärgates esimese asjana nuusutaksin õhku ja registreeriksin kustpoolt tuul puhub ja mis sealpool teoksil on. Praegu pean piirduma trepile jooksmise ja silmapiiri uurimisega. Mida teengi igal vabal hetkel ja loomulikult ka igal mittevabal hetkel, kui on kuulda kahtlast mürinat, mis võib osutuda saarele lähenevaks mootorpaadiks. Urisemise ja haukumise asemel (mida merele nagunii kosta ei oleks, eksju) informeerin kohe Kairit ja siis jätkub meil juttu ja ärevat spekuleerimist võimalike heade kavatsuste/kurjade vallutusplaanidega külaliste arvel kohe kauemaks.
Hea haistmismeele puudumist kompenseerib täielikult sile merepind ja otse maja eest meie lemmikistekohast avanev vaade Prangli saarele, Aegna saarele ja Tallinna lahele. Eriti tuus on veel siin majaka otsas istuda. Saab kiivalt jälgida ka seda, et Tallinn-Helsingi liinil triivivad kruiisilaevad oma kursist kraadivõrragi ida poole ei kalduks.
"Varandus" mida kaitseme, on loomulikult maja, kus me elame. Või noh, võib-olla ka majakas. Ja tavaliselt ka kajakad ja nende pesad. Majaka võti on meil hästi peidetud. Isegi nii hästi, et täna õhtul, kui siia üles ronisime, selgus, et olime mõlemad aru saanud, et teine meist võtab võtme kaasa, ehk siis kumbki seda tegelikult ei teinud. Tagasi majja minnes selgus, et võti oli siiski kogu aeg minu jopetaskus kaasa rännanud.
Nii-nii, praegu kui ma neid ridu kirjutan, näengi silmapiiril ühte valget purje, mis tähendab, et hetkel ei saa ma edasi kirjutada, vaid pean kogu oma tähelepanu suunama selle purjeka valvsale jälgimisele. Ärgu ta lootkugi tähelepandamatult pääseda! Auh!
Oleks mu haistmismeel kolm korda nii hea nagu keskmisel inimesel, siis küll hommikul ärgates esimese asjana nuusutaksin õhku ja registreeriksin kustpoolt tuul puhub ja mis sealpool teoksil on. Praegu pean piirduma trepile jooksmise ja silmapiiri uurimisega. Mida teengi igal vabal hetkel ja loomulikult ka igal mittevabal hetkel, kui on kuulda kahtlast mürinat, mis võib osutuda saarele lähenevaks mootorpaadiks. Urisemise ja haukumise asemel (mida merele nagunii kosta ei oleks, eksju) informeerin kohe Kairit ja siis jätkub meil juttu ja ärevat spekuleerimist võimalike heade kavatsuste/kurjade vallutusplaanidega külaliste arvel kohe kauemaks.
Hea haistmismeele puudumist kompenseerib täielikult sile merepind ja otse maja eest meie lemmikistekohast avanev vaade Prangli saarele, Aegna saarele ja Tallinna lahele. Eriti tuus on veel siin majaka otsas istuda. Saab kiivalt jälgida ka seda, et Tallinn-Helsingi liinil triivivad kruiisilaevad oma kursist kraadivõrragi ida poole ei kalduks.
"Varandus" mida kaitseme, on loomulikult maja, kus me elame. Või noh, võib-olla ka majakas. Ja tavaliselt ka kajakad ja nende pesad. Majaka võti on meil hästi peidetud. Isegi nii hästi, et täna õhtul, kui siia üles ronisime, selgus, et olime mõlemad aru saanud, et teine meist võtab võtme kaasa, ehk siis kumbki seda tegelikult ei teinud. Tagasi majja minnes selgus, et võti oli siiski kogu aeg minu jopetaskus kaasa rännanud.
Nii-nii, praegu kui ma neid ridu kirjutan, näengi silmapiiril ühte valget purje, mis tähendab, et hetkel ei saa ma edasi kirjutada, vaid pean kogu oma tähelepanu suunama selle purjeka valvsale jälgimisele. Ärgu ta lootkugi tähelepandamatult pääseda! Auh!
Veidi ekstreemsemat:)
Arvestades, et elu yksikul saarel on k6ike muud kui tavaline, siis need pildid siin on vaade l6unast ja vaade idast tualettruumist, mida tuleb jagada kajakatega;)
Kajakaid on siin aga igal nurgal, pmt tuleb k6ike jagada kajakatega.
Isegi oma eluruume, yksp2ev paterdas yks kajakapoeg otse meje naaberkorteri elutuppa (siin mjas on mitu korterit...st oli...). Ajasin ta viisakalt v2lja tagasi oma maailma:)
Traktorirand
Vees olev metallist traktorij22nused on ainus transpordivahend, millega me saame siit lahkuda...:D
Kuid loodetavasti siiski ei ole see ainus v6imalus, ma v2ga loodan, et m6ni paat meid ikka mandrile p2rast viib;)
Saunamajake
Roheline majake on meie pesula siin saarel:) V2ga m6nus on olla peale selle spa v6imaluste kasutamist (sauna kyll ei kytnud, aga kylmana k2rab kah)
neljapäev, 25. juuni 2009
Merej2nes Kairi seiklused vol 5
Heihopsti:)
Siit tuleb m6ni pilt, mis on tehtud Mereej2neste Pireti ja Kairi seiklusrikkal seiklusel yksikul saarel:)
K6igepealt esmamulje Kerist otse paadist:)
töö teeb...
Täna oli kokkuvõttes ikkagi üsna tegus päev. Seitse tundi päevitasime, siis käisime ujumas (ujumine selle kõige laiemas tähenduses siis), pesime ennast saunas puhtaks ja laadisime generaatoriga akusid. See viimane oli kõige suurem väljakutse, aga ainult korra jäime hätta ja pidime telefoni teel juhiseid küsima kuidas ikkagi neid juhtmeid ühendada ja kange tõmmata. Tänaseid külalisi: 0. Korra sõitis mingi seltskond skuutriga peaaegu randa, katsusid varbaga vett , lehvitasid meile ja sõitsid tagasi. ei tea, kas vesi oli nende jaoks liiga külm või mis. Muidu oli super päikeseilm ja saareidüll. Alustasin teise raamatuga ja olen päris kaugele jõudnud juba. Loen Umberto Eco "Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsas". Täitsa huvitav, palju näiteid ja paar huvitavat mõtet. Esimese raamatu infoteaduse teemal jätsin peale kahte katset kõrvale, kuna see ei sobinud hästi siinse puhkusemeeleoluga. Liiga palju osahulki ja muid pulki. Kairi on päris palju pilte teinud, mina ka ahistan ta fotokat vahepeal, katsume mõned pildid veel üles panna.
tuul t6useb
T2na hommikul t6usis tuul ja t6i randa v2rskete rooside l6hna...
Kairi j2neseid juba kirjeldas. Mina magasin poole yheteistkymneni, uimerdasin natuke rannas, v6idsin oma selga, mis p2ikest eile liiga palju armastas, panin hommikuse pudru t6mbama ja j2rgnesin Kairi yleskutsele alustada p2eva korraliku hommikuv6imlemisega. Vehkisime saarel ringi, saime sooja sisse ja vere k2ima ja mina sain oma arsenali t2iendada parimate vehklejate soojendusharjutustega. Meie joogakatsetustest rannakividel tegi Kairi paar pilti ka. P2ikesetusu vaatama t2na j2lle ei j6udnud, mis teha, uni on hommikuti ikka liiga magus.
Eks n2is, mida p6nevat see p2ev meile toob. Olge lainel ;)
Kairi j2neseid juba kirjeldas. Mina magasin poole yheteistkymneni, uimerdasin natuke rannas, v6idsin oma selga, mis p2ikest eile liiga palju armastas, panin hommikuse pudru t6mbama ja j2rgnesin Kairi yleskutsele alustada p2eva korraliku hommikuv6imlemisega. Vehkisime saarel ringi, saime sooja sisse ja vere k2ima ja mina sain oma arsenali t2iendada parimate vehklejate soojendusharjutustega. Meie joogakatsetustest rannakividel tegi Kairi paar pilti ka. P2ikesetusu vaatama t2na j2lle ei j6udnud, mis teha, uni on hommikuti ikka liiga magus.
Eks n2is, mida p6nevat see p2ev meile toob. Olge lainel ;)
kolmapäev, 24. juuni 2009
Merej2nes Kairi seiklused vol 4
T2na on meil veidi tuuline p2ev, merel jooksevad v2ikesed j2nesed:) Hommikul kui uksest v2lja l2ksin n2gin kui kaugele on v2ikesed kajakapojad juba arenenud. Nad lendasid suures hirmus mu eest 2ra. Seega meie 2raminekuajal peaksid nad juba lennata oskama:) Nii vahva, huvitav kas nad tulevad meid ka saatma?
2rkasin t2na kell 8.00, mitte, et mul oleks kuhugi kiiret... aga uni l2ks 2ra. Korjasin 6uest paar lille ja panin vaasi. T2pit2hti mul pole, nii et kallid lugejad, peate kujutlusv6imet kasutama:D
P2ikeseloojangud on siin fantastilised ja p2ike v6tab, mis kole. Eile meie kylaliste vastuv6tu ajal suutsin oma jalad 2ra k6rvetada, olin vaid 15 minutit maja ees pingil. See on see kontoriroti elu, nahk ei talu enam midagi, mis on hea ja tervislik, ainult valgendavaid kreeme;)
T2na on plaanis veidi koristada, heegeldada ja teha veel pilte, mis hiljem siia yles riputada ja nautida Keri saare mugavusi:)
Meri on ikka fantastiline, t2itsa saan aru, miks meremehed merelt 2ra ei saa enam: annad s6rme v6tab hinge...
2rkasin t2na kell 8.00, mitte, et mul oleks kuhugi kiiret... aga uni l2ks 2ra. Korjasin 6uest paar lille ja panin vaasi. T2pit2hti mul pole, nii et kallid lugejad, peate kujutlusv6imet kasutama:D
P2ikeseloojangud on siin fantastilised ja p2ike v6tab, mis kole. Eile meie kylaliste vastuv6tu ajal suutsin oma jalad 2ra k6rvetada, olin vaid 15 minutit maja ees pingil. See on see kontoriroti elu, nahk ei talu enam midagi, mis on hea ja tervislik, ainult valgendavaid kreeme;)
T2na on plaanis veidi koristada, heegeldada ja teha veel pilte, mis hiljem siia yles riputada ja nautida Keri saare mugavusi:)
Meri on ikka fantastiline, t2itsa saan aru, miks meremehed merelt 2ra ei saa enam: annad s6rme v6tab hinge...
raporteerin majakast
Kui oskaks kuidagi sõnadega edasi anda seda päikeseloojangut mida hetkel naudime. Aga ei ole nii osav. Kahtlen, kas fotodestki siin abi on. Aga eks mereriigi elanikud ju tea millega tegu :) Lihtsalt minu Kristiines asuva paneelmaja aknast avaneb heal juhul kahe järgmise paneelmaja vahelt selline vaade ainult kui ma silmad kinni pigistan ja elava kujutlusvõime appi võtan.
Merej2nes Kairi seiklused vol 3
Lisan siia veel m6ne pildi eilsest jaanip2evast, loojng ja l6ke...
mmmmmmmmm...
Piret juba kirjeldas pikalt meie t2naseid seiklusi. Pean mainima, et see s6braliku naabersaare rahvas on p2ris huvtav;)
õhtune chill
Raskest päevatööst väsinuna taandusin tuppa arvuti taha, et oma viimaste energiavarudega meie seikluste andunud jälgijatele lühidalt teada anda, et oleme veel elus.
Einoh, tegelikult istun jälle maja ees pingil (see on saarel strateegiline koht, sest esiteks on kõik lähenevad meresõidukid nagu peo peal näha ja teiseks ei puhu siin kunagi tuult, seega on tegu kogu saare kõige soojema ja päiksepaistelisema kohaga) ja ootan kuni Kairil pannkoogid valmis saavad. Raske päevatöö oli öeldud irooniaga, kuigi kuskil kella kahe paiku, kui saabusid tänase päeva teised külalised ja esimesed ei olnud veel jõudnud ära minna, küll ohkasime, et säh sulle üksikut saart! Eks saarevahi ülesandeks ole ka külaliste tervitamine ja neile saare näitamine. Mis ei olegi nii lihtne, eriti kui külaliseks on tugevate jaanipeo jääknähtudega keskealine töötu soome kalamees oma kahe teismelise tütrega või neli kohalikku jõmmi Prangli saarelt, keda Keri saarel ringi vaatamisest rohkem huvitas, mis tingimustel siin sauna saab ja kui kaua kenad näitsikud saarel veel viibivad. Kuna Kairi sauna koha pealt nad paika pani, teatades, et sauna saab ainult siis kui omad puud kaasas on (sain alles hiljem teada, et Prangli saare huumorivaramus on see väga kahemõtteline) ja mina turistidele kohvi keemast keeldusin, otsustasid jõmmid mõnel teisel naabersaarel oma õnne edasi otsida.
Meie esimesel külalisel ei olnud aga kuhugi kiiret, peale meie eksklusiivset ingliskeelset ekskursiooni Keri saare vaatamisväärsustest, mis talle väga meeldis, aga mille jooksul ta ka iga jutu lõpus välja jõudis sinna, kui tore oleks ikka meiega koos sauna minne, asutas ta ennast meie vahele pingile istuma, suitsetas kõigepealt ühe joindi, siis jõi peaparanduseks veel ühe õlle ja filosofeeris veel natuke aega elu ja saareelu üle. Kannatasime teda päris mitu tundi välja, lõpuks pääsesime tast ettekäändel, et meil on nüüd aeg hakata lõunat valmistama ja tegutsema. Kild on see, et tüüp tuli pranglilt sõudepaadiga, ma ei tea kas tal tõesti kütust ei olnud, või tahtis ta lihtsalt oma meremeheoskusi demonstreerida.
Mmm, tunnen juba pannkoogilõhna! Tahtsin veel lisada, et meid turvatakse siin saarel päris hästi. eile õhtul helistati ja küsiti, kas saime väikse generaatori lahti ja tuulegeneraatori elektrisüsteemi sisse lülitatud (Kairi juba mainis, mispärast see küsitavusi tekitas). Täna helistati ja küsiti, kes need ingliskeelsed külalised on. Tuli välja, et majaka tornis olev veebikaamera oli salvestanud ka Kairi häält, kui ta parajasti inglise keeles meie põhjanaabritele traktori saagat tutvustas. Nii et kohe on teada, mis ja kus keegi siin liigub! Valvas Suur Silm jälgib meid. Täna õnnestus ka mul lõpuks enda arvutist veebikaamera leheküljelt enda rannal vehkimist näha. Õnneks ei ole tegu lähivõtetega, nii et bikiinides võib siin ringi lasta küll! Mida me usinasti ka tegime terve õhtupooliku, kui meie külalised lõpuks lahkunud olid. Loodame, et jutud ja pildid Keri saare naissaarevahtidest Pranglil liiga kiiresti ei levi, nii et igast ilmakaarest kokku meid vaatama sõutakse. Sest põhivaatamisväärsus on ju ikkagi saar ise. Ja üksiku saare tunne pole veel saanudki tekkida!
Aga muidu on chill ja sellise puhkusega võibki liiga hästi ära harjuda. Lähed magama millal tahad, tõused üles, millal tahad, sööd kui tahad ja millal tahad. Ei mingeid kohustusi (peale turistide), ainult päike ja lebo. Hea elu meil siin :)
Einoh, tegelikult istun jälle maja ees pingil (see on saarel strateegiline koht, sest esiteks on kõik lähenevad meresõidukid nagu peo peal näha ja teiseks ei puhu siin kunagi tuult, seega on tegu kogu saare kõige soojema ja päiksepaistelisema kohaga) ja ootan kuni Kairil pannkoogid valmis saavad. Raske päevatöö oli öeldud irooniaga, kuigi kuskil kella kahe paiku, kui saabusid tänase päeva teised külalised ja esimesed ei olnud veel jõudnud ära minna, küll ohkasime, et säh sulle üksikut saart! Eks saarevahi ülesandeks ole ka külaliste tervitamine ja neile saare näitamine. Mis ei olegi nii lihtne, eriti kui külaliseks on tugevate jaanipeo jääknähtudega keskealine töötu soome kalamees oma kahe teismelise tütrega või neli kohalikku jõmmi Prangli saarelt, keda Keri saarel ringi vaatamisest rohkem huvitas, mis tingimustel siin sauna saab ja kui kaua kenad näitsikud saarel veel viibivad. Kuna Kairi sauna koha pealt nad paika pani, teatades, et sauna saab ainult siis kui omad puud kaasas on (sain alles hiljem teada, et Prangli saare huumorivaramus on see väga kahemõtteline) ja mina turistidele kohvi keemast keeldusin, otsustasid jõmmid mõnel teisel naabersaarel oma õnne edasi otsida.
Meie esimesel külalisel ei olnud aga kuhugi kiiret, peale meie eksklusiivset ingliskeelset ekskursiooni Keri saare vaatamisväärsustest, mis talle väga meeldis, aga mille jooksul ta ka iga jutu lõpus välja jõudis sinna, kui tore oleks ikka meiega koos sauna minne, asutas ta ennast meie vahele pingile istuma, suitsetas kõigepealt ühe joindi, siis jõi peaparanduseks veel ühe õlle ja filosofeeris veel natuke aega elu ja saareelu üle. Kannatasime teda päris mitu tundi välja, lõpuks pääsesime tast ettekäändel, et meil on nüüd aeg hakata lõunat valmistama ja tegutsema. Kild on see, et tüüp tuli pranglilt sõudepaadiga, ma ei tea kas tal tõesti kütust ei olnud, või tahtis ta lihtsalt oma meremeheoskusi demonstreerida.
Mmm, tunnen juba pannkoogilõhna! Tahtsin veel lisada, et meid turvatakse siin saarel päris hästi. eile õhtul helistati ja küsiti, kas saime väikse generaatori lahti ja tuulegeneraatori elektrisüsteemi sisse lülitatud (Kairi juba mainis, mispärast see küsitavusi tekitas). Täna helistati ja küsiti, kes need ingliskeelsed külalised on. Tuli välja, et majaka tornis olev veebikaamera oli salvestanud ka Kairi häält, kui ta parajasti inglise keeles meie põhjanaabritele traktori saagat tutvustas. Nii et kohe on teada, mis ja kus keegi siin liigub! Valvas Suur Silm jälgib meid. Täna õnnestus ka mul lõpuks enda arvutist veebikaamera leheküljelt enda rannal vehkimist näha. Õnneks ei ole tegu lähivõtetega, nii et bikiinides võib siin ringi lasta küll! Mida me usinasti ka tegime terve õhtupooliku, kui meie külalised lõpuks lahkunud olid. Loodame, et jutud ja pildid Keri saare naissaarevahtidest Pranglil liiga kiiresti ei levi, nii et igast ilmakaarest kokku meid vaatama sõutakse. Sest põhivaatamisväärsus on ju ikkagi saar ise. Ja üksiku saare tunne pole veel saanudki tekkida!
Aga muidu on chill ja sellise puhkusega võibki liiga hästi ära harjuda. Lähed magama millal tahad, tõused üles, millal tahad, sööd kui tahad ja millal tahad. Ei mingeid kohustusi (peale turistide), ainult päike ja lebo. Hea elu meil siin :)
Merej2nes Kairi seiklused vol 2
Kuidas ellu j22da yksikul saarel...
Hommikul oli valida, kas pesta n2gu joogiveega v6i mereveega, no kui kaks pead m6tted kokku panid, siis tuilme j2reldusele, et k2si ja jalgu ja n2gu on m6ttekam pesta mereveega:)
PS! Kask pead ikka kas pead;)
Hommikul oli valida, kas pesta n2gu joogiveega v6i mereveega, no kui kaks pead m6tted kokku panid, siis tuilme j2reldusele, et k2si ja jalgu ja n2gu on m6ttekam pesta mereveega:)
PS! Kask pead ikka kas pead;)
teisipäev, 23. juuni 2009
õhtused külalised
nii, nüüd on siis esimesed turistid ka vastu võetud ja võõrustatud. Esialgne reaktsioon kui mingi skuuter randa vajus ja kaks tüüpi sealt pead välja pistsid, oli muidugi kerge ehmatus. Ei tea ju kunagi, mis inimestega tegu, kas on mõned purjus pidulised Pranglilt või rahumeelsed vaiksed loodusfotograafid. Meie rahustuseks selgus siiski, et tegemist oli viimastega :)Napisõnalised mehed poolemeetrilste objektiividega. Tegime ennast "nähtavaks" ja "tähtsaks" ja lasime neil siis omapäi saart uudistada. Las neil olla ka sama tore kui meil :) Võim hakkab ikka üsna kergesti pähe.
Meie jaanitulest räägib ehk Kairi kui viitsib. Pean talle messengeris märku andma :P Kui pildid üles saab, siis need on lahedad. Vana maja, lagunenud lõkkeplats ja pingid, improviseeritud õhtusöök kahele ja kaks tekkidesse mässitud tibi, arvutite taga, ennastunustavalt süvenenud ekraani silmitsemisse. Niipalju siis põgenemisest tsivilisatsiooni hüvedest.
Meie jaanitulest räägib ehk Kairi kui viitsib. Pean talle messengeris märku andma :P Kui pildid üles saab, siis need on lahedad. Vana maja, lagunenud lõkkeplats ja pingid, improviseeritud õhtusöök kahele ja kaks tekkidesse mässitud tibi, arvutite taga, ennastunustavalt süvenenud ekraani silmitsemisse. Niipalju siis põgenemisest tsivilisatsiooni hüvedest.
Merej2nes Kairi seiklused vol 1
Heips:)
Seda kuidas me Kerile saabusime, Piret juba kirjeldas;) Aga kohapeal tehti meile 2ge ekskursia. R22giti generaatoritest ja muust jamast, issand, j22b mulle jah meelde, millal mingit nuppu vajutada...No yhes6naga mul oli plaan minna p2evitama:P Aga pidin ikka aru saama kuidas elektrit saada... no ausalt elektrit tuleb s22sta!
Yhes6naga, siin on kylm, tuul ja p2ike loojub... aga ilus...
P2eval oli umb 25 kradi sooja, nyyd kell 22.29 on umb 10 kraadi:) aga p2ikeseloojang on ilus...
Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan...
Seda kuidas me Kerile saabusime, Piret juba kirjeldas;) Aga kohapeal tehti meile 2ge ekskursia. R22giti generaatoritest ja muust jamast, issand, j22b mulle jah meelde, millal mingit nuppu vajutada...No yhes6naga mul oli plaan minna p2evitama:P Aga pidin ikka aru saama kuidas elektrit saada... no ausalt elektrit tuleb s22sta!
Yhes6naga, siin on kylm, tuul ja p2ike loojub... aga ilus...
P2eval oli umb 25 kradi sooja, nyyd kell 22.29 on umb 10 kraadi:) aga p2ikeseloojang on ilus...
Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan...
Kuidas Piretist sai merejänes
Töönarkomaan nagu ma olen, ei saa ma ka puhkuse ajal niisama käed rüpes kodus lakke vahtida, vaid suutsin endale vähemalt osa aega ühiskondlikult kasulikult ja seiklushimu rahuldavalt ära planeerida. No ega mul kodus oma nelja seina vahel midagi poppi ja põnevat laes vahtida ei olegi. Ühesõnaga, 23.-30.06 olen koos Kairiga Keri saarel vabatahtlik saarevaht.
Keri saare kohta saab lähemalt lugeda www.keri.ee. Tegu on ühe pisikese ja kõrvalise saarega, mandrist üsna kaugel, nii et väga tihti turiste siia ei satu. Kõige lähem saar on Prangli, millega mul on ka seotud üsna meeldivad mälestused. Kuidas ma siia saarevahiks sattusin, on pikem lugu, aga ütleme nii, et tutvused.
Hetkel, kui seda päevikut kirjutan, istun endise majakavahi maja ees pingil, naudin õhtuseid eelviimaseid mahedalt paitavaid päiksekiiri, mis on oma keskpäevase intensiivsuse kaotanud ja kuulan kõrvu teritades, kas Prangli poolt kostuvaid helisid võiks juba liigitada algavaks jaanitümakaks või on tegu veel kajakate kisast kurdistunud kuulmismeele pettega..Peab tunnistama, et tunnen ennast siin juba üsna koduselt ja mugavalt:).
Aga alustaks ehk algusest. Või ehk täna hommikusest saarelesõidust. Kohtumispunktiks oli meil määratud Pirita sadama Alexela tankla. Peale mõningast seiklemist ja mõnda telefonikõnet oli tankla täiesti leitav. Oodatust raskemaks osutus õige paadimehe leidmine. Pidime otsima kollast (!) paati blondi juhiga. Esimene mees keda kohtasime, oligi noor ponks blond poiss, küll mitte kollase paadiga, kes minu ligiujumise ja Keri-teemalise päringu peale naeratas ja küsis kerge hämminguga, kas me tahame otsekohe Kerile saada. Ootasime siis veel natuke ja peagi jõudis kohale ka õige paadimees, mitte küll nii blond kui too esimene, aga täitsa abivalmis ja asjalik. Telefonist tuttav Peep ja veel mõned huvilised laekusid ka üsna varsti.
Päästevestid selga, tuulejakid alla ja reis kollasel mootorpaadil võis alata. Esialgu, kui paat nina püsti tõstis ja sadamast vaikselt välja popsutas, oli väga äge, kohe meenusid möödundsuvised purjetamisseiklused Bodenseel. Avamerele jõudes ja siis kui paat endast vist küll viimased sõlmed välja pigistas, et noortele daamidele muljet avaldada, oli korraks küll jube ja õudne ja tore korraga. Ainsaks miinuseks oli tugev tuul, mis käed-jalad üsna kananahale hirmutas. Aga 30 kilomeetrit läbiti üsna kiiresti, kõige rohkem läks ehk poolteist tundi, ja jõudsimegi saarele, millega siiani tuttav vaid nternetifotode kaudu. Esimesed muljed: saare taimestik on üsna metsik, siin levib spetsiifiline linnusita hais, samas on saar ootamatult suur ja päris kena, siin on mitmeid huvitavaid hooneid, mis äratavad minus uudishimu, uudishimu.
Peep ja co tegid meile ekskursiooni saarel tema täies ulatuses (no nii palju kui 3 ha lubasid, eksju). Ja tegelikult on siin üsna palju põnevat, mida uudistada :).
Keri saare kohta saab lähemalt lugeda www.keri.ee. Tegu on ühe pisikese ja kõrvalise saarega, mandrist üsna kaugel, nii et väga tihti turiste siia ei satu. Kõige lähem saar on Prangli, millega mul on ka seotud üsna meeldivad mälestused. Kuidas ma siia saarevahiks sattusin, on pikem lugu, aga ütleme nii, et tutvused.
Hetkel, kui seda päevikut kirjutan, istun endise majakavahi maja ees pingil, naudin õhtuseid eelviimaseid mahedalt paitavaid päiksekiiri, mis on oma keskpäevase intensiivsuse kaotanud ja kuulan kõrvu teritades, kas Prangli poolt kostuvaid helisid võiks juba liigitada algavaks jaanitümakaks või on tegu veel kajakate kisast kurdistunud kuulmismeele pettega..Peab tunnistama, et tunnen ennast siin juba üsna koduselt ja mugavalt:).
Aga alustaks ehk algusest. Või ehk täna hommikusest saarelesõidust. Kohtumispunktiks oli meil määratud Pirita sadama Alexela tankla. Peale mõningast seiklemist ja mõnda telefonikõnet oli tankla täiesti leitav. Oodatust raskemaks osutus õige paadimehe leidmine. Pidime otsima kollast (!) paati blondi juhiga. Esimene mees keda kohtasime, oligi noor ponks blond poiss, küll mitte kollase paadiga, kes minu ligiujumise ja Keri-teemalise päringu peale naeratas ja küsis kerge hämminguga, kas me tahame otsekohe Kerile saada. Ootasime siis veel natuke ja peagi jõudis kohale ka õige paadimees, mitte küll nii blond kui too esimene, aga täitsa abivalmis ja asjalik. Telefonist tuttav Peep ja veel mõned huvilised laekusid ka üsna varsti.
Päästevestid selga, tuulejakid alla ja reis kollasel mootorpaadil võis alata. Esialgu, kui paat nina püsti tõstis ja sadamast vaikselt välja popsutas, oli väga äge, kohe meenusid möödundsuvised purjetamisseiklused Bodenseel. Avamerele jõudes ja siis kui paat endast vist küll viimased sõlmed välja pigistas, et noortele daamidele muljet avaldada, oli korraks küll jube ja õudne ja tore korraga. Ainsaks miinuseks oli tugev tuul, mis käed-jalad üsna kananahale hirmutas. Aga 30 kilomeetrit läbiti üsna kiiresti, kõige rohkem läks ehk poolteist tundi, ja jõudsimegi saarele, millega siiani tuttav vaid nternetifotode kaudu. Esimesed muljed: saare taimestik on üsna metsik, siin levib spetsiifiline linnusita hais, samas on saar ootamatult suur ja päris kena, siin on mitmeid huvitavaid hooneid, mis äratavad minus uudishimu, uudishimu.
Peep ja co tegid meile ekskursiooni saarel tema täies ulatuses (no nii palju kui 3 ha lubasid, eksju). Ja tegelikult on siin üsna palju põnevat, mida uudistada :).
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)